TÜ Kliinikumis alustas tööd geneetika ja personaalmeditsiini kliinik

Kuidas ka puhkusel olles tervise eest hoolitseda räägib perearst dr Madis Tiik.mp3

Suvitajad ja puhkajad on tihti oma perearstist pikemat aega eemal ja ei saa ootamatute tervisemurede ilmnedes või siis krooniliste tõbede ägenedes tuttavasse kabinetti pöörduda. Perearst dr Madis Tiik räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! et paljude murede lahendamiseks ei peagi perearstiga silmast silma kohtuma, ka retsepte saab pikendada elektrooniliselt. Sõites puhkusele või ka muidu kodukohast pikemaks ajaks eemale, pole ka vajadust endale koha peale uut perearsti soetada, küll aga tasuks enda jaoks selgeks teha kohapealsed võimalused abi saada. Suvepuhkusele minnes tuleks kindlasti varustada ennast esmaste abivahenditega, et ka näiteks päikesepõletuse või marrastuste-kriimustuste korral oleks esmane abi omast käest võtta. Krooniliste haiguste puhul peaks kriitilise pilguga üle vaatama ka ravimivarud.

Traumadest tsiviil- ja militaarelus räägib anestesioloog dr Lauri Kõrgvee

Tartu Ülikooli Kliinikumis töötav anestesioloog dr Lauri Kõrgvee on oma oskused traumapatsiente aidata saanud praktilises elus nii kiirabis, EMO-s kui ka Afganistanis sõjaväehaiglas töötades. Viimast kogemust hindab ta ise väga kõrgelt, kuna tavaelus nii raskete tagajärgedega traumasid esineb harva, on sealt saadud teadmised korduvalt aidanud päästa inimelu. Olmelised traumad tekivad enamasti õnnetuste, kukkumiste, autoavariide, võibolla ka konflikti tagajärel, militaarmaailmas lisanduvad neile kuulivigastused, torkehaavad või isevalmistatud lõhkekehade ehk IED-e põhjustatud vigastused. Sõda on muutunud meie jaoks reaalsemaks ning inimeste huvi traumadega toime tulemise vastu on kasvanud. Lauri Kõrgvee arvates peaks näiteks verejooksu peatamise oskus olema elementaarne teadmine. Kui on olemas ettevalmistus, väheneb ka võimalus, et satume traumaolukorras paanikasse ega oska midagi ette võtta.

Dr Mare Pauklin räägib hooajalisest allergiast, selle esinemissagedusest, diagnoosimisest ja ravist

Aeg-ajalt tilkuv nina või ärritus nahal võib viidata hooajalisele allergiale. See nii kevad-, suve- kui sügiserioodil esinev vaevus võib pikaajalisel ravimata jätmisel põhjustada juba raskemaid terviseprobleeme. TÜ kliinikumi sisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja dr Mare Pauklin tõdeb Maalehe taskuhäälingus Tervist! et sagedasti jätavad just mehed "iseeneslikult mööduva" nohu justkui tähelepanuta, naised kipuvad aga tihtipeale iseendal diagnoositud toidutalumatuse või toiduallergia vältimiseks läbi tegema ekstreemseid dieete. Allergia, hooajaline või millestki muust põhjustatud, on aga tõsine probleem, millele lahendust tuleks otsida koos arstiga. Liiatigi on tänapäevaseid ravivõimalusi kasutades võimalik parimal juhul allergiast täielikult vabaneda.

Millal on vererohke menstruatsioon märk veritsushaigusest?

Kas tead, millist ohtu kujutavad endast veritsushaigused naistele ja kuidas märgata sümptomeid? Novo Nordiski podcast’i külaliseks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Ross, kes selgitab veritsushaiguste olemust ja erinevaid raskusastmeid. „Raskete menstruatsioonide tagajärjel võib tekkida oht kehvveresuse tekkeks, ka sünnitustest taastumine võib olla problemaatiline. On oluline, et naised oskaksid tähele panna veritsushaigusele viitavaid sümptomeid ja jõuaksid probleemi korral ka arsti juurde,” rõhutab dr Ross. Vestlust juhib Eve Kallaste. Sisuturundussaade!

TÜ Kliinikumis alustas tööd geneetika ja personaalmeditsiini kliinik

Tartu Ülikooli Kliinikumis alustas 1. aprillil tööd uus geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, kus tegeletakse pärilike haiguste diagnostika ja raviga, moodsate geenidiagnostika võimaluste kliinilise rakendamisega ning pärilike haiguste ennetamise ja võimalikult varajase avastamisega, et tagada patsientidele parim võimalik ravitulemus. Kliiniku juhtimise tähtajalisi lisaülesandeid täidab dr Sander Pajusalu.